Sibul "Stutgartska" (Stuttgarter Riesen)

* Sibula paljud liigid ja sordid jäävad aiapidajatele arusaamatuks. Et nendel vahet teha on vaja hulk aastaid.Igal pool on oma kohalikud sordid, mis on kohanenud antud kliimatingimustega,mullastikuga ja päeva pikkusega.
Maal elavad inimesed paljundavad mingit oma sibulat, mille nad on saanud oma vanematelt ilma sordinimete ja tunnusteta. Põhiliselt tehakse seda nii. Kevadel võetakse pliidi kohalt palmik maha,valitakse eraldi suured ja keskmised (nende meelest) sibulal lõigatakse kael 1/3 võrra maha ja hoitakse 1 tund vees leos.Istutakse palju, laiade ridadena viide ritta. Igast sibulast kasvab neli kuni viis uut sibulat (saak on madalam kui kartulil). Suve jooksul süüakse palju pealseid murdes igalt taimelt ühe.
Augustis koristatakse sibulad,kuivatatakse ja punutakse palmikusse. Sibula kaal on 40-80 g. Säilitatakse palmikus pliita kohal temperatuuril +18+20°C-pooled süüakse ära talvel,maha panekuks jäetakse kolmandik ja kolmandik kuivab lihtsalt ära. Keegi ei taha säilitada sibulaid kuivas keldris. Selge, et suur istutusmaterjal peale jahedas hoidmist läheb putke sellepärast ei hoitagi teda seal. Parem olek osta tippsibul igal kevadel professionaalide käest. Peenike tippsibul ei lähe putke isegi siis kui säilib 0°C juures. Kõige populaarsem sort on Stutgarter Riezen, ta on lihtne ja kindel, õnnestub igal mullal ja iga ilmaga. Augustis hakatakse teda üles võtma. Igast tippsibulast kasvab ainult üks suur sibul, aga milline! Mõne kaal võib ulatuda 200-300 g, normaalsed 100 g.
Arvutage: kilogrammis oli tippsibulaid 400 tk. ja kui iga täiskasvanud sibul kaalub 100 g, siis on juba 40 kg aastas. Päevas võib süüa ühe suure sibula ja pole vaja jätta poolt saaki mahapanekuks. Sibulat koristatakse kui pealsed langevad maha-see tähendab, et sibula kael hakkab kuivama ja juured surema. Tõmmatakse välja ainult need, mis on lamandunud, valikuliselt ja laotatakse aias kuivama kuhu pannakse spetsiaalsed "kuivatid" laiad lauad. Suurt Stutgarti on vaja kuivatada väga hoolega. Tuuletõmbuses hoitakse mitu päeva segades sibulaid ja asetades neid ringi. Seejuures raputatakse maha liigne muld, eemaldatakse lõhenenud ja üleliigsed koored. Kiiremaks kuivamiseks võib pigistada sibula kaela seejuures taime vigastamata. Sibul viiakse majja ja laotatakse põrandale. Palmikusse pole vaja põimida kuigi see on ilus.
Edasi tuleb nad viia keldrisse säilima. Pappkastid või võrkkastid, kuhu asetatakse sibulad ühe kihina. Sibulad sorteeritakse suuruse järgi,kõige suuremad 200 g, kasutatakse esmajärjekorras kuna nende kael on kõige jämedam ja pole võib-olla hästi kuivanud, keskmine sibul -100 g, süüakse ära talvel, peenike - kanamunasuurune säilib hästi kevadeni. Sibulaid ja nende kaelu jälgitakse ja kontrollitakse. Järsku on mõni pehmeks muutunud ja on ilmunud mädanik peale niisket suve siis on vaja sibulad kiiresti sorteerida. Terved osad lõigata välja soolata 1:5 klaaspurkidesse. Kuluvad ära supi valmistamisel.